Seltsimees Uibopuu käis piiri taga. Ja mitte Lätis ega Leedus nagu tavaliselt, vaid Rootsis, kus Svensson ilmselt siiamaani vanemate teadmata pahandusi teeb. Kruiisi mõte oli peas juba aasta algul, kui Ave & Alex tahtsid laevale jooma minna. Kuidagi see asi lükkus ja lükkus edasi ning nii see ära jäigi. Aga vaat, uue võimaluse laotas jalge ette Anx. Mõeldud-tehtud, kuigi kõhklustega, aga asja ette see plaan ikkagi läks ning rahulolematuseks pole väga põhjust.
Seltskonnaks oli Anx, Kati, Puhh, keda ma teadsin ennegi ning mõned sõbrannad veel + sookaaslased Henrik (?) ja Toomas. Tallinnasse jõudes oli ilm veidike küll jahenenud, seda peamiselt meretuule tõttu, aga soe siiski. Kajutitesse jõudes olid need alul hirmuäratavalt jahedad. Aga vinged. Kitsad küll, aga elab väga mõnusalt ära, kui ei käi kaamlina reisul. Ainult külmkapp oli puudu. Muust puudust ei tundnud. Esimesel õhtal kaanisime ruttu alkoholi Baila saatel sisse ning ringkäik võis alata. Kerge estraadikava suures saalis, vahepealne ööklubi ning lõpetuseks karaoke. Naljakas, et Anne Veesaar laeva peal mingit show‘d üritab korraldada. Aga mis seal ikka. Leiba peab teenima.
Teisel päeval tuiasime Stockholmi kesklinnas ringi. Rootsi kunni ega ida-saksa turiste ei näinud, nägime hoopis kalu. Päris mitut mitmes akvaariumis. See oli mõttetult kulutatud 90SEKi. Saadud traumas otsustasime linna peale minna. Õigemini otsustati minu eest – tüdrukud soovisid šoppama minna. Pärast saime väikse tutaka vihma ka kaela, nägime metrood ja jõudsimegi sadamasse tagasi. Tagasitee oli rahulikum, kuigi öösel mitmed ei saanud kerge tormi tõttu magada. Mine nimetanuks seda kolossaalset alust pigem hälliks, mis sujuvas taktis leebelt kõikus, tuues sõba silmale. Aga kui laeval pidu nii kaua pannakse, siis võiks meeskond inimese kombel teistel magada ka lasta.
Tänase päeva võtsin puhkamiseks, kuna tuleb veidi töisem periood. Juulis nagu vaba aega piisavalt on olnud, nii et võib vahelduseks ennast rohkem liigutada kah. Puhkuse ajal sai metsa tehtud ja palju suvitatud, pärast seda oli töögraafik ka nii lebo, et pigem puhkasin kui töötasin. Mannut pole ammu näinud, see ka tööloomaks hakkanud. Nigu ei elakski koos enam. See-eest on Jaanus siin vaba pinda täitnud ja seda sõna otseses mõttes. Teada ju, et käib ringi, pool elu pidevalt kaasas.
Ja kalal sai ka käidud teist korda sel hooajal nüüd millalgi. Alexiga, Nõuni järve ääres. Sõitsime 4-5 tunniga terve järve läbi nii, et mõtlesime, et kes meist nüüd tagasi sõuab. Ja kala ei ühtigi, nagu arvata võib. Aga mis sa selle kuumusega ikka teed. Ja selliste kalameestega nagu meie. Järgmine kord enam tühjade kätega ei jää.